Marie Under: Poems

SPRING

4.

Now once again on us these white nights fall,
no sleep is had by heavens, land or sea,
or the expectant blood of this humanity:
desire like embers burning in the soul.

These white nights are like silver fetters, chains:
and all the scents in flowers’ silk embrace
have woken trembling in their secret place
as from afar the waters bring refrains.

Then golden hair flies streaming in the breeze
and large eyes sparkle with a secret glow –
Who wove these dreams around me in the air?

And red and redder swell my lips with ease –
No one can kiss away and make them go,
the countless kisses that have ripened there.


KEVAD

4.

Nüüd jälle tulevad need valged ööd,
kus und ei saa ei taevas, maa, ei meri,
ei inimlaste ootus-ärev veri,
kus ihad hinges hõõguvad kui söed.

Need valged ööd kui hõbevalged keed:
kõik lõhnad õite siidilises süles
on sala värisedes ärgand üles,
ja mingit kauget laulu toovad veed. 

Siis kuldseis juustes lehitsemas tuuled
ja suuris silmis salaline sära –
Kes kõik need unelmad mu ümber palmind!

Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled –
ei suuda keegi suudelda neilt ärä,
mis lugemata suudlusi sääl sääl valmind.


 
SOMEWHERE

Over a lonely path
half bent in two I walk,
always keeping my eyes
on time’s hurrying clock.

Beside the lonely path
the last flower freezes in air.
Death reaps time and fortune,
somewhere, somewhere...

Somewhere a house is waiting
Remember it where you stand!
Endure now, endurer,
waiting somewhere is a land.

Somewhere a house is waiting,
waiting somewhere is a land –
Endure now, endurer:
the heart will not ease its demand.


KUSAGIL

Üle üksiku raja
kõnnin poolkummargil,
silmad alati aja
ruttaval osutil.

Ääres üksiku raja
külmetab viimne lill.
Surm niidab õnne ja aja
kusagil, kusagil...

Kusagil ootab üks maja –
Mäleta mäleta!
Kannata, kannataja,
kusagil ootab üks maa...

Kusagil ootab üks maja,
kusagil ootab üks maa –
Kannata, kannataja:
südänt neist lahti ei saa.


poems translated from Estonian by David McDuff